Euroopa gaasibörs

Meie maailm on näljane energia järele, teine maailm näljane teiste väärtuste. Uue aasta tervituseks vennasrahvusele Ukrainale kinkis Venemaa nõude kõrgema gaasihinna järele. Ei, Gazpromil ei ole näpud nii põhjas, et see peaks kõik võlanõuded üles koorima ja vaesemalt üürnikult võrdset hinda rikkamatega küsima, ehkki vaene mees lubas rikkal ehitada trepi läbi enda koridori. [url=http://www.reuters.com/article/worldNews/idUSTRE4BN32B20090102]Reutersi[/url] andmete põhjal nõuab Gazprom $418 tuhande kuupmeetri kohta, võrreldes 2008. aastal makstud $179.5-ga. Ukraina suudab enda niudetest välja pressida ainult $235, mis on isegi liig sellisele suurele, ent kriisis riigile. Tegemist ei ole lihtsa kiusuga Venemaa poolt, kuna me peame meenutama Krimmi, mis on pisike poolsaar Ukrainas. Sealne elanikkond on tugevalt venemeelne ja Sevastopoli merebaas on üks ilusamaid asju, mis Venemaaga juhtunud. Samas toimub seal terav diplomaatiline hõõrumine kahe riigi vahel, kus suurem on vaimustatud ideest oma mereväe hoidmisest Sevastopolis. Pealegi soovib kuskil 72% sealsest elanikkonnast iseseisvat Krimmi. Mäletame ju kõik teisi pisikesi separatiste endistel NSVLiidu aladel, millele praegune NL pärija on tagaselja käe ulatanud.

Seega on gaas poliitiline relv ja Lääne-Euroopa sinisilmne suure suuga tarbija, kes ei märka keeriseid Ida-Euroopas. Üle ja ümber saab ikka oma gaasi kätte, aga otse läbi tormi... ei.
Lugesin siis täna seda uut gaasitragöödia uudist ja mõtlesin, et Euroopas võiks olla ühiskonda arvestav gaasibörs. See säilitaks läbi kapitalismi mõjutamatu demokraatia gaasi jaguvusel. Kindlasti ei saaks see täiesti vaba börs olla, vaid eraldi üksustega. Antud majandusviis jätab alati maha ka kerjuseid ja kui jutt jõuab energiani, ei saa me rakendada pragmaatilist rahamaailma. Ukraina, Valgevene ja hulga teisigi riike peaks lootma seljuhul ainult almustele.

Gaasibörsi idee oleks anda avanevas energiaturus kõigile võimaluse oma müük-ost soove rakendada. Kahtlemata jääks Kesk-Aasia koos Venemaaga turuliidriks, ent praegune mahhinisatsioonide orgia suurriikide vahel on lollus. Või võrrelgem tänapäevast Euroopat oma kaubavahetuse osas 19. sajandi Euroopaga. Kas keegi on hädas, ehkki üks riik pruugib oma toodanguga olla ainult turuliider? Kaubavahetus Vene energiaga püsib aga üle-eelmise sajandi teel. Majandus kõikidele inimestele ja ausalt, mitte ainult üksikutele otsuselangetajatele. Me ei saa Venemaad enda elust välja lõigata või sellesse ükskõikselt suhtuda. Olgugi, et maailma suurim riik on meie maailmas nõrk ja vastikult teistsugune, kuid seda on see peaaegu alati olnud. Lepime.