Kui suurel perel on külmkapp, tekib vahetevahel paratamatult tülisid ja arusaamatusi. Keegi ei saa koogijuppi, mõnikord ei jätku kõigile piima jne. Kuid peres on jaotus järgmine - nõrgimad saavad rohkem ja vanemad loovutavad enda kõhu arvelt, et väiksed oleks rõõmsad. Otseloomulikult nõuab suurele perele söögi ostmine ka kõva rahalist panustamist. Aga hea, et külmkapp mingeid otsuseid ei määra. See on pelgalt masin.
Kesk-Aasia masin aga ei ole. Kuigi välispoliitilised mõtted käivad alatasa Afganistaani ja Iraagi vahet, tuleks neist kõrgemale vaadata. Kasahstan, Tadžikistan, Usbekistan, Kõrgõzstan, Türkmenistan - riigid, mis on Afganistaanist palju olulisemad. Vähemalt reaalpoliitikas.
Alustan kevadisest uudisest, kus Euroopa tervitas oma päästjana Nabucco gaasitrassi. Gazpromi küüsist eemal asuv toru on ju just see, mida eurooplased tervitaksid. Ent Gazpromist kaugemale vaadates... Kesk-Aasia on kergesti mõjutatav. Juba Gruusia sõda näitas, et kuidagi on vaja seda torukest eemale tõrjuda.
Manasi õhubaas USAle ei ole mingi võit. Ehk on kõige tõenäolisem, et Venemaa mõjutusel seda esialgu üldse hakati sulgema. Teistkätt tuli jänkidele appi Hiina, teine suur mõjuvõimu taotlev riik Kesk-Aasias. Garanteerides KA riikidele 10 miljardi dollari suurust laenu masu tingimustes kõlab hea lepinguna. Aga sellised asjad ei käi tagamõteteta. Hiinlastel on vaja ameeriklasi ja vastupidi. Seega see teine SCO suurriik...
POOLIK.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment